• Vastupidavus – Valtsplekk-katus on üks kõige vastupidavamaid katuseid.
  
• Kaal – Oma kerge kaalu tõttu ei vaja ta massiivseid aluskonstruktsioone ja sobib väga hästi vanade hoonete katuste renoveerimiseks.
  
• Sobilik väga keerulistele katusetüüpidele – Katuste keerukus ei ole valtskatustel mitte probleemiks vaid just pilti rikastavaks omaduseks. Ka siin on valtskatus konkurentsitult parim valik, moodustades alust matkiva veetiheda katte.
  
• Sobilik väga laugetele katustele – Valtsplekk-katus on kõige esimene variant katusekattena madalatel kalletel peale lamekatustel kasutatavate materjalide. Valtskatuseid võib paigaldada kalletele alates 5° ehk 1:12.
  
• Veepidavus – Katuse veetiheduse tagavad valtsühendused, mis võivad olenevalt asukohast olla kas ühe- või kahekordsete valtsidena. Valtsides kasutatakse tihendusainena lisaks valtsiõli, tihendriba või valtsivärvi.
  
• Vastupidav suurtele temperatuuri muutustele – Valtskatus kannatab suurepäraselt meie kliimas esinevaid suuri temperatuuri muutusi, kus suvel võib pleki temperatuur ulatuda +75° C ja talvel -35° C. Valtsprofiil võtab tänu oma kujule sellised soojuspaisumised väga hästi vastu ja jagab need oma laotuses.
  
• Erinevad pinnakatted ja suur värvivalik - Aja jooksul on teaduse ja tehnika arenedes tsingitud terasplekist katusematerjal pidevalt paranenud ja nüüdseks on olemas erinevaid tüüpe materjale – spetsiaalselt plekkseppadele mõeldud eriti pehmeid materjale ja ka kõvemaid variante. Sellised materjalid tagavad valtside tiheduse ja hea töödeldavuse. Tänapäevase katusel kasutatava materjali standardpaksus on valtskatuste korral 0,5–0,6 mm ja galvaniseeritud pleki korral tsingikihiga 350 g/m2. Saadaval on ka rikkalik valik erinevate pinnakatete ja värvidega terasplekke, milledel aga tsingikihi kogus on tavaliselt 275 g/m2. Nendeks pinnakateteks võib olla kas polüester või pural. Viimane neist on katustel soositum valik oma eriti hea ilmastikukindluse tõttu.
  
• Puuduvad katusekatet läbivad kinnitused ja muud augud – Valtsplekk-katuseid ei kinnitata läbi pleki kruvimise teel nagu teisi teraskatuseid vaid kinnitus toimub valtside sisemusse jäävate kinnitusklambritega. Selline ainulaadne kinnitusviis tagabki katte veekindluse ka väga madalatel kalletel. Valtskatustel on keelatud teha läbivaid kinnitusi. Ka kõik katuse turvatooted kinnitatakse veetiheduse tagamiseks valtside külge, mitte ei kinnitata kruvimise teel läbi katusepleki.
  
• Tormikindlus – Valtsplekk-katus moodustab topeltvaltsidega monoliitse katte, kus tormituultel on väga keeruline kuskilt kinni haarata. Oluline on siinkohal paigaldada katusele vajalikus koguses kinnitusklambreid. Klambrite kogus sõltub hoone asukohast, kõrgusest ja muudest tegurites, mida oskab professionaalne paigaldaja hinnata. Minimaalne kogus on 6 tk/m2.
  
• Materjali hind – Kui võtta arvesse terasest valtskatuse materjali hinda ja võrrelda seda alternatiivsete enimkasutatavate katusekatte materjalidega siis materjali hind ruutmeetrile on samas hinnaklassis vähem vastupidavate katusekattematerjalidega.
  
• Sobilik katusekatte tüüp muinsuskaitselistel objektidel ja lai kasutusala – Ainukese plekk-katusena on valtsplekk-katus muinsuskaitselistele objektidele sobilik katus. Samamoodi on sobilik see tänapäevasesse modernsesse keskkonda nii katustele kui fassaadidele.

Kalvi Kondio
ehitusinsener